«Kõik kordub. Kui 25 aastat tagasi kutsusime inimesi rattaretkele eelkõige ähvardava fosforiidikaevanduste ohu tõttu, siis nüüd on Viru Keemia Grupp ohu taas üles kergitanud ja kohalikud elanikud ärevile ajanud,» rääkis roheliste rattaretke korraldaja Peep Veedla.
Kolmepäevane rattaretk kulgeb tänavu mööda Kalevipoja künnivagusid ehk Pandivere kõrgustiku oosides ja orgudes. Loodust väärtustaval ja keskkonnamuredele tähelepanu juhtival ettevõtmisel täitub tänavu 25 aastat. Pealinn uuris Veedlalt, millistele muredele seekordne rattaretk tähelepanu juhib.
Miks toimub rattaretk tänavu just Pandiveres?
On tekkinud huvirühmi, kes tahaksid Virumaa fosforiidikaevanduse teema uuesti tõstatada ja maardlad kasutusele võtta. Kui Viru Keemia Grupp kaevanduste teema eelmisel aastal taas päevakorda tõi, pöördusid kohalikud elanikud abi saamiseks ka rattaretke korraldajate poole – 25 aastat tagasi tegime sellega ju algust just Virumaa keskkonna kaitseks.
Fosforiidikaevanduste vastu andsid minu kaudu mullu näiteks oma vastuhääle kõik Rakvere teatri inimesed. Ühtne meelsus valitseb tänagi.
Kuidas rattaretk kaevandusohuga võitleb?
Korraldame rattaretkel fosforiiditeemalise väitluse, kus geoloogid ja looduskaitsjad selgitavad, milliseid ohte fosforiidivarude kaevandamine võib tuua kaasa keskkonnale ja mida võib kaevandamine tähendada piirkonna veevarudele. Kui nüüd läks liikvele info, et laupäeval on rattaretkel plaanis ka fosforiidiarutelu, on võtnud meiega ühendust mitmed kohalikud, kes ise küll rattaretkel ei osale, kuid tahaksid tingimata väitlusseminaril osaleda. Tahame näidata, et inimeste arvamusega tuleb arvestada ja meist kõigist sõltub midagi. Et endised sõdalased pole magama jäänud, vaid on endiselt olemas ja valmis keskkonna eest seisma.
Mis on teie hinnangul Pandivere üleskaevamisel kõige keskkonnaohtlikum?
Pandiverest saavad ju alguse paljude jõgede lätted ja veerežiimi võimalik rikkumine ongi sealse fosforiidikaevandamise juures üks olulisemaid küsimusi. Piirkond on karsti täis ja vesi seetõttu sealkandis eriti hell teema. Nii allikaterikast piirkonda Eestis mujal ei leidugi. Pandiverest saavad alguse kolm suurt jõge – Valgejõgi, Loobu jõgi ja Pedja jõgi. Nende jõgede lätted jäävad ka meie rattaretke marsruuti. Praegu on küsimus sama mis veerandsada aastat tagasi, kui varsti pärast rattaretke moodustati sealse looduse, allikate, jõgede ja põhjavee kaitseks Pandivere veekaitseala. Rattaretk ise oli muidugi vaid üks lüli toona Pandivere kaitseks toimunud ürituste ahelast. Igas sõjas on ju palju lahinguid ja rattaretk oli üks neist. Praegu aga on tekkinud uued huvigrupid ja võimaluste otsimine kaevandamiseks käib taas. Oht on, et kui selleks leitakse mingigi võimalus, siis tehaksegi asi ära.
Kas üks argumente võib siin olla nüüdisaegsema tehnoloogia kasutuselevõtt?
Kuigi aeg on edasi läinud ja keskkonnasõbralikumaid tehnoloogilisi lahendusi juba leiduks, on need siiski veel liiga kallid, et kaevandamine end üldse ära tasuks. Võib-olla tulevikus, 25 aasta pärast on teaduse areng jõudnud sinnamaale, et neid varusid saab ja tasub ka meil keskkonnasõbralikult kaevandada ja varanduse saab maa seest kahjudeta kätte. Ma ei välistaks seda.
Mida uut seekordne rattaretk veel kaasa toob?
Linnulauluvaatlusi pole meil varem olnud. Varem oleme küll retkede käigus pesakaste üles pannud, aga nüüd saavad huvilised osaleda ka hommikusel ja õhtusel linnuhäälte tundmaõppimise retkel. Huvilisi peaks jaguma, sest nii palju kui me Tallinnas linnulauluhommikuid korraldanud oleme, on alati huvilisi jagunud. Näib, et linnud on inimeste jaoks huvitav teema. Ka nädal tagasi Jazzkaare ajal toimunud linnulauluhommik tõi arvukalt huvilisi kokku. Paarkümmend inimest ongi paras rühm, üle selle on nii, et ei kuule enam linnulaulu ega juhendaja juttu.
Kui arvukalt osalejaid ootate?
On olnud tõuse ja langusi. Kui tuli masuaeg, võttis see kohe osalejate arvu väiksemaks. Enne masu oli ikka kaks ja pool tuhat stabiilne arv, masu viis selle alla kahe tuhande. Inimestel oli iga sent arvel ja raha väärtus langes samuti, ka transport muutus kallimaks. Kaugemates paikades toimunud rattaretkedel, näiteks Saaremaal, andis see eriti tunda. Tänavu on aga transpordikulu märgatavalt väiksem seetõttu, et retke alguspaika saab sõita odavalt rongiga. Eeldused on seega olemas, et tänavusel juubeliaastal osalejate arv kasvab.
Kel veel jaksu on, saab õhtuti laagriplatsil ka tantsida. Samuti on kavas kirikukontserdid Simunas ja Väike-Maarjas, nii tutvume reisil ka kohaliku kultuuriga.
Kui keskkonnasõbralikult meelestatud on teie meelest tallinlased?
Suur osa rattaretkel osalejaist on tallinlased, kuigi veerandsada aastat tagasi alustades oli tartlaste osakaal märgatavalt suurem. Ja kui algusaastail oligi rohkem tudengeid, siis nüüd tuleb retkele väga palju inimesi just koos perega. Tullakse ka väikeste lastega, nüüd on ju jalgratta varustus sedavõrd täienenud, et lasteistmed on väga mugavad. Ise suudab pedaale vändata aga juba seitsmeaastane laps. Mu oma poeg oli seitsmeaastaselt retke noorim iseseisev osaleja. Tänavu osalebki retkel palju koolilapsi, koolidele on meil sel kevadel lausa eripakkumised. Mulgimaa ja Otepää retked näitasid, et lapsed saavad edukalt hakkama ka künklikul maastikul. Kuigi nii suure rahvahulgaga grupisõitu ei harrasta. Kogu piirkond on neil päevil jalgrattaid täis, tempod on erinevad. Kes sõidab mööda tähistatud rada, kes lõikab kergemaid-lühemaid teid, kes teeb lisatiirugi!
Kui juubeliaasta retk on õnnelikult läbi saanud ja saabub argipäev, siis kuidas linnainimene igapäevaselt rohelist eluviisi viljeleda saaks?
Praegu on selleks ju nii palju võimalusi! 25 aastat tagasi ei osanud keegi unistadagi näiteks kergliiklusteedest, need olid meie riigis siis olematud. Väga toredaid rattateid on Tallinnasse siginenud, need on väga mõnusad ja täiesti korras. Näiteks hakkad Koplist mööda randa minema, võid läbi Stroomi ranna sõita Rocca al Mareni ja Tabasalust kaugemalegi. Pikki ja mõnusaid kergliiklusteid on palju, näiteks Pirita tee, ja neid sigineb äärelinnadesse järjest rohkem. Inimesed kasutavad neid ka usinalt, kes teeb kepikõndi, kes jookseb, kes sõidab rattaga, kes uisutab. Samuti annab tallinlaste rohelisest meelest märku pesakastide hulk. Viimase aja kõige positiivsem looduskogemus oligi mulle see, kui Jazzkaare linnuhommikul vanalinna parkides ringi käies arvukalt uusi pesakaste märkasin.
—————————————————
Kolmepäevane rattaretk läbib 175 km
Roheliste kolmepäevane rattaretk «Kuidas elad, Pandivere?» toimub 10.-12. maini alguse ja lõpuga Tamsalus. Teele jäävad Pedja, Loobu ja Valgejõe algusallikad, samuti vallutatakse Pandivere neli kõrgemat tippu. Külastatakse Paeriigi ja Simuna meteoriidikraatreid jpt huvitavaid paiku. Esimesel päeval on raja pikkus Tamsalust Emumäele 56 km, teisel päeval läbitakse 79 km ja matkalaager on Pariisis. Kolmandal päeval jääb sõita 40 km, et jõuda ringiga tagasi Tamsallu. Kokku läbib kolmepäevane rattaretk 175 km. Muusikalist meelelahutust pakuvad Põhja-Tallinn, Kukerpillid, Jaan Tätte, Koit Toome&Band.
Osalustasu ja registreerimine vt www.rattaretked.ee
Pealinn, 23.04.2013
https://pealinn.ee/2013/04/26/roheliste-rattaretk-voitleb-fosforiidikaevanduste-vastu
